20/05/2026
Meie pere imetamise teekond oli kuni beebi neljanda kuuni kergelt öeldes keeruline. Mu rinnad on keskmisest tundlikumad piima “tellimise” osas ning pidevalt vaheldusid piima ala- ja ületootlus sõltuvalt sellest, kuidas beebi sõi. Ta on nimelt nii hea unega, et tema äratamine lihtsalt ei toiminud ning kui õnnestus äratada, tuli uni rinnal kiiresti tagasi. Nii venisidki toitmised väga pikaks. Öine toitmine oli kogu pere ettevõtmine. Mina imetasin ja pumpasin, mees andis lapsele pudelist piima, sest sealt jaksas ta läbi une paremini süüa. Mu mees oli sel ajal nii suureks toeks.
Pidin rindu regulaarselt pumpama, et piimatootlust toimimas hoida, aga kui rinnad korrakski liiga täis läksid, lõppes see mul kohe põletikuga. Palavik tõusis hetkega pea 40 kraadini, kogesin vappekülma ning rinnad olid ülivalusad. Imetasin ja pumpasin edasi läbi valu ja pisarate. Antibiootikumid aitasid, kuni järgmine kuu kõik kordus. Kokku oligi mul kolme kuu jooksul kolm rinnapõletikku.
Otsisin abi nii riiklikust kui erameditsiinist, proovisin sõna otseses mõttes kõike ning tundsin lõpuks, et mitte keegi ei oska mind päriselt aidata. Mõtlesin, et katsun beebi neljanda kuuni vastu pidada, siis hakkame lisatoitu andma ning saan põletikuriski vähendada. Sinu tehtud ehted kinkisingi mehele, beebile ja endale beebi neljandaks minisünnipäevaks, meenutuseks sellest raskest teekonnast ja mu mehe tohutust toetusest ajal, mil vajasin seda kõige enam.
Aga kui beebi sai 4-kuuseks, muutus kõik nagu sõrmenipsust. Ta hakkas paremini sööma ja mu keha harjus lõpuks imetamise erinevate rütmidega ära. Nüüd hakkab beebi 6-kuuseks saama ning imetan lõpuks rahulikult ja põletikuvabalt edasi. Alles nüüd mõistan, miks inimesed räägivad imelisest imetamise kogemusest - see päriselt on imeline. ❤️
Aitäh sulle veelkord, et teed midagi nii tähendusrikast ja erilist! ❤️